35mm.eeFilmfilmirullLife StyleUncategorized

Fotograafid lahinguväljal – Merilin Ülem

 

On fotograafe, kelle tööülesannete hulka kuulub ohtlikes sõjakolletes viibimine, et toimunut jäädvustada. Need fotod on olulised, et üldsus teaks, mis toimub ja oskaks ehk paremini suhestuda, reageerida ja arvamusi kujundada.

Üheks selliseks fotograafiks oli Dickey Chapelle. Naine, kes sööstis kaameraga rindele ja jäädvustas mitmeid konflikte, sõduritega kõrvuti tule all olles. Juba 23-aastaselt sai naine sõjast aimdust, kui ajakirja Look tarbeks sõdurite treeninguid jäädvustas. Üks esimestest lähetustest viis Chapelle’i Iwo Jima lahingusse ning naine kajastas muuhulgas ka Okinawa lahingut. Pärast sõda rändas ringi erinevates sõjatsoonides, igapäevaselt end ohukolletesse asetades.

1956 aastal, Austria-Ungari revolutsiooni ajal võeti Chapelle  Ungari salapolitsei poolt kinni, kui oli ajakirja Life jaoks pildistamas. Chapelle pidi veetma peamiselt üksikvangistuses seitse nädalat. See kogemus naist aga ei heidutanud, veel samal aastal suundus ta Alžeeria mässulisi pildistama ning järgmisel aastal Fidel Castrot.

1961 aastal reisis Chapelle USA-st Vietnami, et taas lahinguväljale naaseda. Pärast reisi Laosesse mõistis eriti teravalt, kuidas kodumaal pole inimestel tegelikult aimu, mis piiride taga toimub. USA võimud aga üritasid tema usutavust õõnestada, rõhutades fakti, et tegemist on naisega, kes oma olemuselt ja iseloomult on troublemaker – muuhulgas suitsetas, jõi ja vandus. Peale selle oli tegemist äärmiselt isepäise naisega, mis paljudele meeltmööda ei olnud.

Tema ulatuslikust fotokogust “kadus” umbes 800 pilti, mis USA võimude jaoks liialt paljastavad või šokeerivad tundusid.

Sõjakolletesse läks tavapäraselt lennukist hüpates nagu sõduridki (tol ajal oli langevarjuga hüppav naine ka suhteliselt uus nähtus) ning lennukis on üles võetud ka foto, mis tõi talle National Press Photographers Association’i aasta foto tiitli.

 

Tegemist oli naisterahvaga, kes ei kartnud lahinguid nii sõjas kui ka eraelus, kus samuti end pidevalt tõestama pidi. Olles naine ja tahtes teha säärast tööd, tuli takistusi korrapäraselt ette. Väärib märkimist, et Chapelle kandis alati oma sõdurivormiga koos Austraalia bushhat’i ja pärlkõrvarõngaid, viimased selleks, et temal ja tavasõduritel vahet tehtaks.

Oma hulljulguse ja sihikindluse pärast saavutas Dickey Chapelle sõdurite ja ajakirjanike hulgas suure austuse ja lugupidamise.

 

Chapelle on öelnud, et kui ta sureb, siis ta tahab seda teha lahingus, koos sõduritega ning niimoodi see 1965 aastal ka läks, kui Vietnamis pommikillu läbi hukkus. Temast jääb maha hulgaliselt fotosid, mis näitavad lisaks lahingukoledustele ka sõdureid nende puhkehetkedel ja tsiviilisikute kannatusi ja mõistmatust toimuva suhtes.

 

Postituses olevad pildid pärit Wisconsin Historical Images lehelt, kust näeb veel hulgaliselt jäädvustusi.

 

Tags
Show More

Related Articles

Back to top button
Close